Kellele sarikapidu, kellele matused...

Viimasel ajal vaatan hirmu ja õudusega aknast välja. Enamasti tõden igal korral, et olen kuskile anonüümsesse magalarajooni sattunud. Vaatega jätsin juba hüvasti. Kiiremas korras tuleb jätta hüvasti ka kardinavaba eluga, kuna kollakiivrid on hakanud väga tihti suitsupause tegema ja loevad siin mu suutäisi... Sügavas leinas on ka ilmselt ületee kontorirahvas, kes alati kogunes akendele, kui hakkasin õhtuseid tantsutrenne ette valmistama...

Kas palun millalgi lõpeb see hangede moodustumine?

Uduseid pildikesi udusest reedest...

Kohati oli tunne, et mitte midagi ei ole viimase ... eee ... 14 aasta jooksul muutunud.:-)

Vaade kaob...

Veel mulineest...

Kõik algas sellest:















Minupoolne töö lõppes siin:
















Ja väike eskiis edasisest:

Savi ja mulinee vol 2

Pildikesi täppidest ja angoobidest:















Eriti lahe ja joviaalne karu:




















Suurim südamevalu hetkel... Väga sümmeetriline tikkimismasin ma igal juhul ei ole. Kuna külgmised kujundid joonistas kunstnik vaba käega, siis hakkas ka minu nõela hoidev käsi värisema... Põen siin kogu raha eest...

Savi ja mulinee...

Kõik läheb jälle väga hektilises võtmes... Ja kui oleks vaja eriti pühendunult tikkida, tuleb kohe kuhjaga segajaid peale. Täna pidi olema tikkimispäev. Khmm, tundub, et mul jääb selleks napp 2 tundi aega...
Seekord siis andsin näpu sellisele tikkimiskuradile:















Ja et oleks ikka pudru ja kapsad, siis pildike ka ahjust: