Sain üleeile lõpuks valmis oma esimese setu pitsi tehnikas heegeldatud käevõru. Tundus, et kulus terve igavik. Kõige jubedam oli ära peita musta lõnga otsasid mustaga heegeldatud silmuste vahele. Tunnistan, et nendel hetkedel võis küll pisut negatiivset energiat käevõrru minna.
Kaasa on käemodelliks (ja tegelikult ka käevõru omanik):
Samas jällegi eelmisel nädalal toimusid kõrvaldimensioonis sellised lood:
Siiani on täiesti ebaselge, mis põles... Kuna oli tormine õhtu, siis see lõke tekkis sõna otseses mõttes hetkega. Just panin pesu suurde tuppa kuivama ja mitte midagi kahtlast akna taga ei olnud. Ühe minuti pärast oli kassidel meeletu näugumine lahti... Kostus mingit kahtlast praksumist ning sädemeid lendas akna tagant mööda (7. korrus!!!)... Kõik lõppes hästi, tuli kustutati nobedalt. Aga ma ausalt öeldes ei ole tükil ajal nii korralikult ehmatanud...
Thursday, October 22, 2009
Saturday, October 17, 2009
Saturday, October 3, 2009
Thursday, October 1, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)