Sain üleeile lõpuks valmis oma esimese setu pitsi tehnikas heegeldatud käevõru. Tundus, et kulus terve igavik. Kõige jubedam oli ära peita musta lõnga otsasid mustaga heegeldatud silmuste vahele. Tunnistan, et nendel hetkedel võis küll pisut negatiivset energiat käevõrru minna.
Kaasa on käemodelliks (ja tegelikult ka käevõru omanik):
Samas jällegi eelmisel nädalal toimusid kõrvaldimensioonis sellised lood:
Siiani on täiesti ebaselge, mis põles... Kuna oli tormine õhtu, siis see lõke tekkis sõna otseses mõttes hetkega. Just panin pesu suurde tuppa kuivama ja mitte midagi kahtlast akna taga ei olnud. Ühe minuti pärast oli kassidel meeletu näugumine lahti... Kostus mingit kahtlast praksumist ning sädemeid lendas akna tagant mööda (7. korrus!!!)... Kõik lõppes hästi, tuli kustutati nobedalt. Aga ma ausalt öeldes ei ole tükil ajal nii korralikult ehmatanud...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment