Postikanalt uudiseid oodates

Tundub, et postikana lendab talveoludes erakordselt aeglaselt. Seega ma ei saagi veel oma üksluiset ühesuguste sallide blogi täiendada. :-)
Vahepeal mõtlesin, et hakkan amigurumi kutse heegeldama - olin ka 2 aastat tagasi netist ühe õpetuse ostnud. Aga eks aju on sellest lendamisest väga hõredaks jäänud - see õpetus on kenasti jaapani keeles. Muidu on imelised kutsid. :-) Nüüd pean siis valima - kas õppida ikkagi lõpuks selgeks jaapani keel või hankida kuskilt arusaadavamas keeles raamat ja kuidagi need mustrid tuletada. Mis oleks lihtsam?
Lendamise osas on vist kuulsusetu lõpp - olen hetkel kõrvapõletikuga kodus ja veebruaris lende ette nähtud ei ole.

Tänase päeva saavutus:

 

 

Postikana kahe salliga

Vahepeal on jällegi aeg lennanud, kuigi eelmise aasta lõpul jagati ka katteta lubadusi, et uuel aastal aeg enam ei lenda. Või olin see mina, kes enam ei lenda?
Proovisall on ikka sabadega... On väike lootus, et jõuan järgmisel nädalal selle suure projektiga valmis.
Eile aga asus teele postikana kahe salliga. Üks on ülipehme, rohkem selline õlasoojendajast sall. Pisut liiga lühike sai, aga laiust on küllaga. Kuna materjal pärineb USA-st, siis pikemaks ei saanud teda kuidagi venitada. Teine aga puuvillane glämmisall, mis pimestab Põhja-Carolina päikese. Ja see on pikk ja kiitsakam, saab mitu korda ümber kaela mässida või siis püüniseid punuda.
Põhjalikumad pildid tulevad, kui postikana on kohale jõudnud: