Postikana kahe salliga

Vahepeal on jällegi aeg lennanud, kuigi eelmise aasta lõpul jagati ka katteta lubadusi, et uuel aastal aeg enam ei lenda. Või olin see mina, kes enam ei lenda?
Proovisall on ikka sabadega... On väike lootus, et jõuan järgmisel nädalal selle suure projektiga valmis.
Eile aga asus teele postikana kahe salliga. Üks on ülipehme, rohkem selline õlasoojendajast sall. Pisut liiga lühike sai, aga laiust on küllaga. Kuna materjal pärineb USA-st, siis pikemaks ei saanud teda kuidagi venitada. Teine aga puuvillane glämmisall, mis pimestab Põhja-Carolina päikese. Ja see on pikk ja kiitsakam, saab mitu korda ümber kaela mässida või siis püüniseid punuda.
Põhjalikumad pildid tulevad, kui postikana on kohale jõudnud: