Kõrges vanuses tuleb ikka kokku põrkuda Püha Birgitta õdede ja tantsupeoliste massidega, kui saabun parasjagu... töölt... striptantsu õpetamast.Artur Raidmetsal on üits väga hää ütlemine, mida ma järjekordselt täpselt ei mäleta, aga mõte enamvähem selline: 30 minutit häbi, mitu päeva vorsti leivale... Häbi ja palavust oli küllaga. Kõõlusin paljajalu basseini serval (Jumal tänatud 14-aastase lavakogemuse eest! Ma suudan SUURED sammud nanosammudeks muuta!) , taustaks sang aastast 1985, publikuks-õppuriteks napsused pruudi sõbranjed ja üsna siivas pruut.:-) Ja ma ei ole mitte kunagi nii väikest osa kavast ette näidata suutnud...;-)
Püüdlikud daamid olid riietatud bikiinidesse-trikoodesse. Enne alustamist olid kaks daami mähkunud saunalinadesse, kuid õnneks vahetasid nad oma garderoobi millegi püsivama vastu.
Tantsisime päikesele ja Tallinna vanalinnale... Daamid olid päris kuraasi täis ja kustutasid ohtralt janu. Üks daamidest oli juba ohtralt janu kustutanud ning finisheeris paljastustega... Mitmekordselt. Uhhh.:-)
Üldiselt mulle meeldib, et spordiklubis käivad kained inimesed ja jõuab ka midagi õpetada.
Häbi enam eriti ei tunne...
Kas võtta komplimendina ühe daami kindlat veendumust, et ma töötan Sohos?
No comments:
Post a Comment