Hüvasti, vaade!

Setu pits edasijõudnutele...

Täna õhtul lähen viimasesse setu pitsi edasijõudnute tundi. Kuna valget aega on päeval maksimaalselt 2 tundi, siis olen end poolpimedaks heegeldanud. Osade motiivide puhul ei julge ma üldse sõna "heegeldamine" kasutada, tegu on mingi miniatuurse pusimisega...
Siin minu selle kursuse senine lemmik:














Värvivalik on traditsiooniline, kuigi mulle kangastub kohe hoopis USA lipp...

...

Viimasel ajal tunnen, et olen eriti "pudru ja kapsad". Niisamuti on siin blogis "pudru ja kapsad"... Olen vist viimasel ajal lugenud liiga palju ühele konkreetsele teemale keskendunud eeskujulikke blogisid. Reaalses elus jällegi rebin mitmel rindel, kuskil erilisi saavutusi ei ole. Ainult pidevad süümepiinad, et ei jõua oma asju kuidagi ära tehtud. Kas on aeg suurpuhastuseks? Või oskab keegi mulle ära seletada, kuidas end silmini matta ühte teemasse, kui ka mujal toimub palju huvitavat?

Juba on sedasi:

Teateid erinevatest dimensioonidest.

Sain üleeile lõpuks valmis oma esimese setu pitsi tehnikas heegeldatud käevõru. Tundus, et kulus terve igavik. Kõige jubedam oli ära peita musta lõnga otsasid mustaga heegeldatud silmuste vahele. Tunnistan, et nendel hetkedel võis küll pisut negatiivset energiat käevõrru minna.
Kaasa on käemodelliks (ja tegelikult ka käevõru omanik):






























Samas jällegi eelmisel nädalal toimusid kõrvaldimensioonis sellised lood:



















Siiani on täiesti ebaselge, mis põles... Kuna oli tormine õhtu, siis see lõke tekkis sõna otseses mõttes hetkega. Just panin pesu suurde tuppa kuivama ja mitte midagi kahtlast akna taga ei olnud. Ühe minuti pärast oli kassidel meeletu näugumine lahti... Kostus mingit kahtlast praksumist ning sädemeid lendas akna tagant mööda (7. korrus!!!)... Kõik lõppes hästi, tuli kustutati nobedalt. Aga ma ausalt öeldes ei ole tükil ajal nii korralikult ehmatanud...

Matkasell soovis Arizonasse sõita:

Võttis kätte ja sõitis West Sussex'isse:

Täna oli nii...