Pöördvõrdeline seos.

Maja kerkib ja vaade väheneb:

Natuke säärejooksu ka...

Olukord muutub kriitiliseks...

Tundub, et on viimane aeg hankida kardinad ka töötuppa ja elutuppa. Vägisi kisub pilgu arvutiekraanilt üles, kui mingid mehed mööda kraanat üles-alla ronivad:




















Aga Aliis oli küll rõõmus ja roosa:




















:-)

Tubane äktshion

Kuna ma olen juba teist nädalat vahelduva eduga haige, siis hoian end püüdlikult tubastes tingimustes. Eelmisel nädalal olin veel optimistlik ja tõmbasin igal pool ringi ning täielik klassika - külmetasin juba olemasolevale külmetusele peale...

Seega olen nagu noor pensionär. Kas piilun kardina vahelt õue:















Ja seal juba vaatamist jagub...

Või siis tegelen näputööga. Vahepealne suursaavutus on pidukleidi juurde aksessuaariks mõeldud turumutikindad.:-) Homme annan kindad omanikule üle.:-) Üritan siis omaniku näoilme ka pildile püüda.;-)





















Ja jube raske on pildistada oma ühte kätt. Ja eriti raske on ajastada pildistamist, kuna loomulikku valgust on nipp-napp kaks tundi päevas...

Hüvasti, vaade!

Setu pits edasijõudnutele...

Täna õhtul lähen viimasesse setu pitsi edasijõudnute tundi. Kuna valget aega on päeval maksimaalselt 2 tundi, siis olen end poolpimedaks heegeldanud. Osade motiivide puhul ei julge ma üldse sõna "heegeldamine" kasutada, tegu on mingi miniatuurse pusimisega...
Siin minu selle kursuse senine lemmik:














Värvivalik on traditsiooniline, kuigi mulle kangastub kohe hoopis USA lipp...

...

Viimasel ajal tunnen, et olen eriti "pudru ja kapsad". Niisamuti on siin blogis "pudru ja kapsad"... Olen vist viimasel ajal lugenud liiga palju ühele konkreetsele teemale keskendunud eeskujulikke blogisid. Reaalses elus jällegi rebin mitmel rindel, kuskil erilisi saavutusi ei ole. Ainult pidevad süümepiinad, et ei jõua oma asju kuidagi ära tehtud. Kas on aeg suurpuhastuseks? Või oskab keegi mulle ära seletada, kuidas end silmini matta ühte teemasse, kui ka mujal toimub palju huvitavat?

Juba on sedasi:

Teateid erinevatest dimensioonidest.

Sain üleeile lõpuks valmis oma esimese setu pitsi tehnikas heegeldatud käevõru. Tundus, et kulus terve igavik. Kõige jubedam oli ära peita musta lõnga otsasid mustaga heegeldatud silmuste vahele. Tunnistan, et nendel hetkedel võis küll pisut negatiivset energiat käevõrru minna.
Kaasa on käemodelliks (ja tegelikult ka käevõru omanik):






























Samas jällegi eelmisel nädalal toimusid kõrvaldimensioonis sellised lood:



















Siiani on täiesti ebaselge, mis põles... Kuna oli tormine õhtu, siis see lõke tekkis sõna otseses mõttes hetkega. Just panin pesu suurde tuppa kuivama ja mitte midagi kahtlast akna taga ei olnud. Ühe minuti pärast oli kassidel meeletu näugumine lahti... Kostus mingit kahtlast praksumist ning sädemeid lendas akna tagant mööda (7. korrus!!!)... Kõik lõppes hästi, tuli kustutati nobedalt. Aga ma ausalt öeldes ei ole tükil ajal nii korralikult ehmatanud...

Matkasell soovis Arizonasse sõita:

Võttis kätte ja sõitis West Sussex'isse:

Täna oli nii...

Nagu kaks tilka vett...

Kolm klõpsu

Suvel saab kirsse:
















ja kukeseentest imelist toitu:
















ning mõnikord toovad külalised pool põldu kaasa:

Peeglike, peeglike seina peal...

...kes on kõige ilusam ilma peal?

...

Esimesed kukekad...

...saime Balti jaama turult. 200 g = 40 eeku:

Tantsupidu, tantsupidu...

Kõrges vanuses tuleb ikka kokku põrkuda Püha Birgitta õdede ja tantsupeoliste massidega, kui saabun parasjagu... töölt... striptantsu õpetamast.
Artur Raidmetsal on üits väga hää ütlemine, mida ma järjekordselt täpselt ei mäleta, aga mõte enamvähem selline: 30 minutit häbi, mitu päeva vorsti leivale... Häbi ja palavust oli küllaga. Kõõlusin paljajalu basseini serval (Jumal tänatud 14-aastase lavakogemuse eest! Ma suudan SUURED sammud nanosammudeks muuta!) , taustaks sang aastast 1985, publikuks-õppuriteks napsused pruudi sõbranjed ja üsna siivas pruut.:-) Ja ma ei ole mitte kunagi nii väikest osa kavast ette näidata suutnud...;-)
Püüdlikud daamid olid riietatud bikiinidesse-trikoodesse. Enne alustamist olid kaks daami mähkunud saunalinadesse, kuid õnneks vahetasid nad oma garderoobi millegi püsivama vastu.
Tantsisime päikesele ja Tallinna vanalinnale... Daamid olid päris kuraasi täis ja kustutasid ohtralt janu. Üks daamidest oli juba ohtralt janu kustutanud ning finisheeris paljastustega... Mitmekordselt. Uhhh.:-)
Üldiselt mulle meeldib, et spordiklubis käivad kained inimesed ja jõuab ka midagi õpetada.
Häbi enam eriti ei tunne...
Kas võtta komplimendina ühe daami kindlat veendumust, et ma töötan Sohos?

Õhkkond on unine...

...ning magamiseks kohta ei valita. Või just valitakse?

Täitsa tühmid virulased Hesas...

Asjaolude kokkulangemise tõttu (Ikeas tarvis see neetud öökapp ümber vahetada, sõbranna andis meile tasuta piletid, lisaks abikaasa sünnipäev jne) otsustasime reedel Hesas kõik toimetused ära toimetada. Hommikul algas kõik optimistlikult. Otsustasime minna jalameestena, sest Ikeasse viib tasuta buss ja suuremateks ostudeks raha nii või teisiti ei ole. Ja Hemnes öökapp kaalub kõigest 6 kilo.;-)
Siin viib öökapp sünnipäevalast sadamasse:

Sadamas oli check-in'is väga kena noormees, kes mainis, et "palun olge hiljemalt kell 21 Helsinki sadamas tagasi". Nagu selgus 3 tundi hiljem Hesas, oli tegu ülimalt rafineeritud irooniaga.:-) Ehk kui olime jõudnud koos kuue kiloga Kluuvi käsitööpoe ukse taha, saime aru, et meid on haledalt alt tõmmatud... Kuigi pool meie perekonnast on Soome TV najal üles kasvanud, ei olnud meil õrna aimugi, et soomlastel on jaanipäev juba 20. juunil. Kuna oli 19. kuupäev ja nn. jaanilaupäev, siis suurem osa putkadest olid sel päeval üldse kinni. Ülejäänud putkad panid uksed kinni kell 13. Väike arvutustehe - kell 13 kuni kell 21 teeb 8 suurepärast tundi!:-) Olukord muutus veel traagilisemaks, kui selgus, et toidukohtadest on lahti ainult Mäkk. Ja veel traagilisemaks, kui selgus, et isegi õlleklaasi taga ei saa oma aega surnuks lüüa...
Oleks siis vähemasti ilma olnud - vahepeal tuli paduvihma ja tuul oli päris külm, nii et pargis ka hästi külitada ei saanud. Lisaks otsustasid mu roosad tennised just Hesas, et tallad ei pea enam vastu... Kui ootasime kangelaslikult Kiasma kõrval Ikea bussi, mis pidi kell 12 väljuma (aga no loomulikult ei väljunud...), siis tuli täielik padukas. Öökappi ümbritsev pappkarp vettis läbi, minu tennised imesid sisse kogu rentslivee, teksad oli põlvekohtadeni läbimärjad...
Polkovniku lesk ostis endale uued sokid ja uued kingad... Täiesti plaaniväliselt. Sünnipäevalaps kandis oma "risti" edasi.
Vahepeal leidsime Etu-Töölös mingi urka, kus sai pissile, uut pissimaterjali ja soojas istuda:










Ja siis jälle uuele ringile. Sünnipäevalaps jälle oma kuue kiloga. Kuna mul varbad olid uuesti kuivad ja soojad, siis enamus ajast ma itsitasin, millistes poosides abikaasa kappi läbi Hesa veab.;-)

Viimased tunnid unelesin koos oma vanamehega Strindbergi kohvikus:





Sedasi me siis kõik asjad korda ajasimegi. Öökapp on ikka pakendis ja riidekapi alla lükatud. Käsitööpoes on käimata... Raha kulus koletul kombel - kingad, sokid, natuke süüa, natuke juua - kokku kuskil 1500 eegu tuuris... Tõesti tasuta reis.:-)
Ja järgmisel hommikul kodus lugesime, et 7 soomlast sai pidutsedes surma...

Lõngad siin ja lõngad seal...

Ainus tõeline fänn!

Ainus, kes mu salle vaatab ja soojendab... Ja ei arva, et olen naeruväärseks muutumas oma kümne salli otsas...

Juhe väljas...

Eba-eestilik palavus võttis kassid sirakile. Pildil küll paistab üks juhe, aga see ei ole Brituga ühendet.;-)

Kas vanasti oli rohi rohelisem?

Kohati tunnen end siin vanurina. Või viga hoopiski selles, et vaatan asju teise nurga alt... Olen siin just paar korda ohkinud, et kuidas tahaks kasvõi korra RETi reivile minna. Seekord aga õnnestus hoopis käia ERKI moeshow'l üle aastate. Ja vaatamas. Ja veel viimast korda vanas majas... Originaalkoosseisust oli kaks ribalat ainult alles - mina ja Aldo. Ja olime lava ees. Mitte lava taga ja lava peal... Tunne oli ka hoopis teist masti. 10 aastat tagasi olnu tundub ikka pea-aegu teisest elust...:-)
Jumal, ja need peod veel, kus Annega põrandal püherdasime...:-) Vist ikka oli rohi rohelisem...

Aga ilm oli ilus! Pärast pläkutasime veel poole ööni...:-) Võibolla siis kõik ei ole veel kadunud...?

Ikea needus

Einohh... OK, korra oli sahtlinupp puudu. Aga nüid teise raksuga oli üits lambialus murdunud ja ökapit (öökappi) ei old vöimalik komplekteerida. Ehk siis peame ostma uued bileetid ja söitma uuesti ja vahetama asju ümber ja lootma, et uusi asju ei pea mitte ümber vahetama...
Jumalauta küll...

Päris kallid kassid.

Kuna mul ei kodus ette näidata peent kanakasvandust, siis ilmselt pean kuidagi oma kasside najal olukorrast välja keerutama.;-)
Muidu on täitsa toredad kassid, kui välja arvata see, et viimasel ajal kulub kassitoidule rohkem raha, kui pererahva toidule. Või kuidas Britu järjekordses poistenälja hoos tegi mööduva (:-)) Boeingu piloodile silma.:-) Täna öösel hävines kultuurihuvi tagajärjel Escheri raamatu kaas... Töötoas viibides olen pingul ja hüppevalmis, et päästa alles eelmisel nädalavahetusel saadud bonsai nonstop rünnakutest. Ja ma ei taha lõpuni teada, mis mu riidekapis toimub...

Kikilips teeb mehe śikiks.:-)

Sain veebruaris alguse saanud tikandi lõpuks valmis:















Jah, see on kikilips. Jah, ma ei ole jõudnud oma riidekapi sisu ümber kolida. Jah, ma ei ole jõudnud suurde tuppa tapeeti seina kleepida.
...

Patukahetsus või nii...

Olen viimasel ajal olnud kehva korrespondent. Ja kehva abikaasa. Ja kehva kassimamma. Ja kehva eeskuju igatepidi... Astu veel rutiinist välja - väga raske on uut rutiini tekitada!!!


Vahepeal tulid minu juurde (kahemõttelised?) Muhu pätid. Ja NEED pätid on imelised:
























Need küll liukavad, aga see selleks.:-)


Leidsin oma esimese kevadise liblika keset vanalinna munakivide vahelt:
















...
Ja järjekordsed sekeldused Hesas... Õnnestus taaskord ära näha mitu dokumentaali elust enesest... Kuna viimasel ajal kummitavad ajanappus ning süümepiinad, siis üritasime täna uut rekordit - ilma Hesa kaardita jõuda Espoo Ikeasse, rabada kaupa ja kihutada tagasi sadamasse. Me olime päris tublid - jõudsime suisa kohale pärast RINGE, läbisime kogu kaubamaja 25 minuti jooksul ("anteeksi" lendas paremale ja vasakule), krabasime kaupa ja jõudsime isegi õigel ajal laevale... Laevale, kus millegipärast saab maksta ainult sularahas või krediitkaardiga. Ikka õige koht ju makseterminali lepingute osas koonerdada...?

Lisaks käib abikaasaga maavõistlus "Kes on Väsinum?":



































Seis fifty-sixty praegu...

Alternatiivid

Raskel ajal tuleb mõelda uusi tegevusi välja. Kas need just suurtes hulkades rahavoogusid põhjustavad...? Kuid tegevust jagub ja parketile hakkab jooksurada kuluma... Vähem oluline ei ole siinkohal ka mu tume lennundusminevik.;-)

1000-aastased pensionisambad

Ainult 30 aastat veel!?!
















Loodetavasti tuleb ikkagi rohkem selliseid päevi:

















Või õigemini öid...

Nurrmootor

Metsik tempo

Ei ole siin aega süüa ega magada... :-) Pärast meeletut töönädalat jõudsin välja Kuldnõelale, kaasas Läti-Iiri segavereline vaarikamõmm:




















Toimus üleüldine tingel-tangel (mis jätkus ka veel Cafe Amigos (!!!!!!!) ja Angelis):
















Ja võitis minu lemmik uues kategoorias - tikutopsikleidid:
:-)




















Ja kui rääkida erakordselt halvast planeerimisest... Reedel oli kõik see tingel ja tangel ja angel. Koju kooberdasime kell 4. Laupäeval kell 6:30 oli äratus, sest meid ootas Viking Line makstud piletite ja hommikusöögiga. Nagu enamikel Soome hommikutel, toimus ka seekord Sadama Sprint - võitjatele auhinnaks pääs laeva...:-)
Laevas pakuti sellist vaatepilti:














Väga väsinud tüübid Helsinkis:















Tagasiteel pakuti tragikomöödiat kolmes vaatuses, melodraamat kahes vaatuses ja lisaks ka monoetendust.:-):-):-) Ja kodus pakuti 12 tundi surmaund...